Mai Raud Pähnil täitus 2. novembril 100 aastat. Seda tähistas Rootsi Eestlaste Liit ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis koos teiste organisatsioonidega ning Mai tuttavate ja sõpradega üleilma 5. novembril Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomi vahendusel.
COVID-19 kasvava pandeemialaine tõttu otsustas suur osa külalistest, kes olid plaaninud tulla Eesti Majja, jääda siiski koju ja osaleda virtuaalselt. Nii otsustas viimasel hetkel ka juubilar ise ja Mai kodus Gröndalis seati kiiresti sisse virtuaalstuudio.
Juubeliõhtu sissejuhatuseks vaadati virtuaalset näitust Mai Raud-Pähni hõbedauurimisest, et külalistel oleks ettekujutus Balti hõbedast, mida Mai aastakümneid uuris.
Juubeliõhtu avasõnad ütles Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu esimees ja Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aseesimees Mai juurest Gröndalis. “Oleme õnnelikud, et elame tehnoloogia ajastul ja saame üksteisega üleilma kontakti hoida ja virtuaalselt Mai 100. juubelit tähistada.”
Alustuseks vaadati üheskoos pilte Mai Raud-Pähni isiklikust fotokogust. Esimeseks pildiks oli Mai ema Anna Treumanni (sünd. 1883 Läänemaal Hanilas) ja isa Märt Raua (sünd. 1881 Puhja kihelkonnas Tartumaal) kihluspilt 1910. aastal. Viimasel pildil oli Mai Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamisel ESTIVALi galaõhtul Stockholmi raekoja kuldses saalis.
Seejärel said külalised osa Mai videoloengu lühiversioonist “Balti hõbeda uurimisest”, kus Mai rääkis lähemalt oma elutööst. Täispikka versiooni saab vaadata REL TV-st SIIN >
Tema uurimisobjektiks olid eeskätt Tallinna hõbesepad ja nende looming kuni 18. sajandini. Balti hõbeda uurimise juurde suunas teda Stockholmi ülikoolis prof Sten Karling, kes oli suur Eesti austaja ja kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1933–1941. Kui Mai 1964. aastal oma kandidaaditööga “Rootsi hõbesepad Tallinnas” Stockholmi ülikooli juures valmis sai, soovitas prof Karling Mail uurimist jätkata. 1972 valmis Mail litsentsiaaditöö “Uurimus vanemast hõbesepisest Tallinnas 1474 – umbes 1650”. Mai on oma uurimisvaldkonda aja jooksul laiendanud kuni 18. sajandini ja avaldanud hulgaliselt teaduslikke artikleid, neist viimase 2015. aastal Eesti Teadusliku Seltsi Aastaraamatus XV.
“Mul on kahju, et mul ei õnnestunud välja anda sellist ülevaatlikku raamatut nagu minu konkurent Annelore Leistikow Saksamaal,” ütles Mai Raud-Pähn sirvides raamatut “Baltisches Silber”. Maile pakuti korduvalt amanuensi kohta, kuid ta ei saanud seda ema haiguse tõttu vastu võtta. Kui ta oli juba mitu korda ära öelnud, siis pärast enam ei pakutud. “Hõbeda uurimise ajal käisin Bukowskis ja Stockholmi linnaoksjoni juures hõbeda eksperdina kinnitamas asjade ehtsust ja päritolu. Satud niisuguse ala peale millest sul varem ei olnud üldse aimu, hakkad uurima ja järsku oledki mingisugune ekspert,” rääkis Mai.
Pärast loengut kõlas Heino Elleri “Orus” ja “Jõel” flöödil ja klaveril Evelyn Paju ja Toomas Tuulse esituses. Seejärel edastas juubilarile õnnitluse Eesti Vabariigi Presidendilt suursaadik Margus Kolga.
Toomas Tuulse on rootsieestlastele tuntud kui pianist ja koorijuht. Vaid vähesed teavad, et ta oma ema Liidia Tuulse jälgedes kirjutab ka luuletusi. Toomas Tuulse deklameeris rootsi keeles oma luulevaramust “Üks klaasike vett” ja “Kivid mu taskus”, mille Kairi Ilison oli tõlkinud eesti keelde ja esitas need ka eesti keeles. Luuletused olid trükitud ka juubeliõhtu kavalehele. “Kui ma loen neid luuletusi sellelt kavalehelt, on mul tunne nagu oleksingi need kirjutanud sulle, armas Mai,” ütles Toomas juubilari õnnitledes.
Juubeliõhtu ettevalmistamise käigus koguti õnnitlusi ja lugusid Maist. Kristiina Viira rääkis Zoomi vahendusel loo, kuidas tema ema Ellen Olsson, neiupõlves Tugedam, tellis Mailt 1968. aastal Kristiina gümnaasiumi lõpetamise puhul plakati, sest Mai oli väga hea joonistaja. Et Mai oli väga hea karikaturist, seda sai Kristiina teada alles juubeliõhtul Mai pildialbumi tutvustamisel.
Sirle Sööt luges ette Maile saabunud tervitused ja kirjad ning Eesti Majast mängiti ette üleilma saabunud videotervitused. Teiste hulgas õnnitlesid Maid Baltic Heritage Networki poolt Piret Noorhani Torontost, Kalli Klement Eesti Rahvakunsti Huviringist TRIINU ja Estonia primadonna Milvi Laidi poeg Jaan Zimmerman ning Piret Kriivan Vikerraadio ajaloosaatest “Eesti lugu”. Ivar Paljaku videotervitus lõppes lauluga “Ta elagu … ja klaasid kokku kõlagu!” Nii tõstsid ka kõik külalised klaasid Stockholmi Eesti Majas ja oma kodudes Mai terviseks.
Stockholmi Eesti Majja kogunenud külalistele pakuti õhtu lõpetuseks Liiu Viru valmistatud juubelitorti. Enne lahkumist üllatas juubilari Lena Kristina Tuulse 100-aasta vanuses õhtukleidis, mille ta oli ostnud antikvariaadist just Mai juubeliõhtuks. Lena Kristina esitas Maile südamliku soololaulu, mida klaveril saatis abikaasa Toomas Tuulse.
Mai Raud-Pähn tänas kõiki külalisi õnnesoovide, lillede ja annetuste eest REL fondi, mille ta ise aitas luua eesti keele õpetuse ja eestikeelse noortetegevuse toetuseks.
Vaata videot Mai juubeliõhtust SIIT >
Vaata pilte SIIT >
