13.–15. märtsil toimusid Stockholmis emakeelepäevale pühendatud Seto kultuuripäevad „Kuningriik kohtub kuningriigiga“. Kolme päeva jooksul kohtusid Rootsi pealinnas kaks ajaloolist kultuuriruumi – Seto Kuningriik ja Rootsi Kuningriik. Kultuuripäevad tõid kokku seto kultuurikandjad, noored, muusikud ja õpetajad ning Stockholmi eestlaskonna eri põlvkonnad.
Seto kultuuripäevad olid pühendatud emakeelepäevale, mida tähistatakse 14. märtsil Eestis ja eestlaste kogukondades üle maailma. Stockholmis toimunud kohtumised, arutelud, õpitoad ja kontserdid aitasid mõtestada identiteeti juurte, keele, kultuuri ja kogukondliku ühistegevuse kaudu. Programmi keskmes olid seto keel, laulutraditsioon, noorte roll pärimuse kandjatena ning väikeste kultuuriruumide kestmine tänapäeva maailmas.
Kuninglikud kohtumised
Kultuuripäevad algasid reedel kohtumisega Eesti suursaadiku Margus Laidrega tema residentsis. Seejärel külastas delegatsioon Stockholmi Eesti Kooli, kus õpilastega mängiti seto ringmänge ning tutvustati seto kultuuri ja keelt.
Vanalinnas asuvast Eesti Koolist suunduti Rootsi Välisministeeriumisse, kus seto delegatsiooni võttis vastu kantsler Dag Hartelius. Kogu kohtumine toimus eesti keeles, mis jättis osalejatele sügava mulje. Teatavasti õppis Dag Hartelius ära eesti keele Eestis, kus ta oli Rootsi suursaadikuks aastatel 2003-2008. Kohtumisel arutati nii kultuurikoostöö kui ka julgeoleku küsimusi ning tutvustati Setomaa omakultuuri ja selle tähendust Eesti identiteedis. Lisaks kohtuti Euroopa ja Põhja-Ameerika osakonna ametnike Martin Rahmi ja Petter Nilssoniga.
Enne tagasilendu külastas delegatsioon Rootsi kuningalossi, kus uhketes lossisaalides kõlasid ka seto laulud – sümboolne hetk kahe kuningriigi kohtumisest.
Eesti Majal lehvis seto lipp
Reede õhtul toimus Stockholmi Eesti Majas Seto kultuuripäevade pidulik avamine ja juurteõhtu. Õhtu algas seto hümniga ning Eesti Majale heisati seto lipp. Avasõnad ütlesid Eesti suursaadik Stockholmis Margus Laidre ja Rootsi Eestlaste Liidu esimees Sirle Sööt.
Setomaa ülembsootska Jalmar Vabarna tutvustas kultuuripäevade programmi ning õhtu jooksul kõlasid seto laulud, pillimäng ja pärimuslood. Ühiselt vaadati filmi „Seto leelo“ (2006), mis tutvustas UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud seto leelotraditsiooni.
Õhtu lõpetas „Ööülikool“, kus teemal „Vaatlusi maailmale seto pilgu läbi“ vestlesid ülembsootska Jalmar Vabarna, sootska Õie Sarv, noorsootska Emilia Berg ja Sirle Sööt. Arutleti keele, identiteedi, kogukonna ning väikese rahvakultuuri kestmise üle kiiresti muutuvas maailmas.
Emakeelepäeva konverents ja õpitoad
Laupäeval toimus Eesti Majas emakeelepäevale pühendatud konverents koos laulu- ja tantsuõpitubadega.
Seto keelest ja kultuurist noorte pilgu läbi rääkisid noored leelokoorist Mar’atsäuk. Seto keele jätkusuutlikkusest kõneles Õie Sarv, kes on kogu oma elu tegelenud seto keele ja laulupärimuse hoidmisega.
Pärastlõunal tutvustas Seto Instituudi tegevjuht Ahto Raudoja Seto Instituudi tegevust seto keele ja kultuuri säilitamisel, talletamisel ja tutvustamisel. Ta rääkis ka Eesti-Vene kontrolljoone taha jäänud ajaloolisest Setomaast ning oma värskest raamatust „Eesti ja vene vahel – minu lood Petserimaalt“.
Sootska Annela Laaneots tutvustas oma raamatut „Minu Setomaa“, milles ta avab Setomaa tähendust nii kogukonna, kultuuri kui ka isikliku elutee kaudu.
Päeva kolmandas osas toimusid elava pärandi õpitoad, kus Õie, Maarja ja Jaan Sarv õpetasid seto laule, tantse ja laulumänge. Osalejad said tutvuda seto helikeele, rütmide ja ühise laulmise traditsiooniga.
Täismajale toimunud Zetode kontsert
Laupäeva õhtu kulmineerus folk-rockansambli Zetod kontserdiga, mis tõi Eesti Maja saali täismaja publikut. Zetode energiline ja omanäoline looming ühendas traditsioonilise seto leelo kaasaegse kõlapildiga ning pani kaasa elama nii nooremad kui vanemad kuulajad.
Pühapäev laste ja perede päralt
Pühapäev oli pühendatud lastele ja noortele peredele. Stockholmi Eesti Lasteaias ning Eesti Maja suures saalis mängiti seto laulumänge, tehti käelisi tegevusi ja lahendati mõistatusi. Õie Sarv jutustas seto muinasjutte ning luges lastele setokeelseid lugusid ajakirjast Täheke.
Elav side juurtega
Seto kultuuripäevad Stockholmis näitasid, kui oluline on emakeel ja kultuuriline järjepidevus ka väljaspool Eestit elavatele eestlastele. Eriliseks muutis kohtumised noorte aktiivne osalemine – Setomaa noorsootska Emilia Berg, leelokoori Mar’atsäuk noored lauljad ning mitmed noored kultuurikandjad tõid Stockholmi kaasa elava ja tulevikku vaatava Setomaa.
Kultuuripäevad kinnitasid, et seto kultuur ei ole ainult pärand minevikust, vaid elav ja arenev osa eesti kultuuriruumist, mille kandjad oskavad siduda traditsioone tänapäevase maailmaga.
Seto kultuuripäevad Stockholmis lõid tugeva silla Setomaa ja Rootsi eestlaskonna vahel ning andsid emakeelepäevale sügava ja meeldejääva tähenduse.
PILDIGALERII
Delegatsioon:
- Jalmar Vabarna – Setomaa ülemsootska
- Emilia Berg – Setomaa nuursootska
- Annela Laaneots – sootska, raamatuesitlused
- Õie Sarv – sootska, Seto Kongressi Vanemate kogu peavanem, lauluimä, laulu- ja tantsuõpituba, ööülikool
- Maarja Sarv – seto leelo, viiul, laulu- ja tantsuõpituba
- Kristjan Jaago – noor, 13. aastane laulja ja kultuuritundja
- Jaan Sarv – laul, pillimäng, laulu- ja tantsuõpituba
- Ahto Raudoja – sootska, Seto Instituudi juht, seto raamatute kirjastaja, traditsioonilised puitehitised, raamatuesitlused
- Sigre Andreson – õpetaja, käsitööline
Noorte leelokoor
- Silvia Kiigemägi
- Maria Grünberg
- Päikeriin Salm
- Brett Hiiob
- Triinu-Liis Tarros
- Sädeli Sarv
- Katarina-Lee Saarekivi
- Liis Tõntsel
- Emma Liiv
Zetod
(1) Jalmar Vabarna
- Matis Leima
- Artur Linnus
- Martin Kütt
- Jaanus Viskar
- Rainer Koik
- Ragnar Konson
Autor: Sirle Sööt
