„Otseütleja“ on erakirjadel põhinev romaan diplomaat Johan Leppikust ja tema elust teise maailmasõja ajal ning sellele järgneval perioodil Rootsis. 1894 Viljandimaal Suur-Kõpus sündinud, 1918 Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ning saadikuna 1924–1927 Poolas, 1931–1936 Leedus ning 1936–1940 Itaalias töötanud Johan Leppik oli abielus pianist Juta Kippastoga ning hiljem rootslanna Leila Nymaniga. Abielu Leilaga tõigi Leppiku Rootsi, kus ta elas Smålandis ja suveti Högöni saarel kuni oma surmani 1965. Esimesest abielust oli tal tütar Reet, kes elas lühikest aega Rootsis, hiljem Saksamaal Berliinis.
Raamatu selgrooks on Johan Leppiku kirjad Kaarel Pustale. Kirju on säilinud kokku 94 tänu Pusta ettenägelikkusele oma paberite arhiivi saatmisel. Romaanis kajastub ka Leppiku suhe August Torma, Heinrich Laretei ja Käbi Lareteiga. Romaani tegevus algab septembris 1940 Roomas, kui saadik Leppik oli sunnitud andma Eesti saatkonna võtmed üle Nõukogude võimule ning viinud Eesti riigi ja oma isikliku vara Leedu saatkonda Vatikanis. Ühtäkki polnud ta enam diplomaat, vaid töötu välismaalane Mussolini valitsemise alla kuuluvas Itaalia impeeriumis.
