Aasta alguses pöördusid Eesti Noored Rootsis minu poole ettepanekuga teha teatrit rootsieestlaste festivalil Göteborgis nimega Estival.
Ma pakkusin välja, et need samad noored ise kirjutaksid oma loo ja siis lavastame selle koos minuga. Teemaks pakkusin „Kes oled sina kui eesti noor Rootsis”. Idee võeti vastu.
Meie ühine töö algas sellega, et saime kokku Eesti Majas Stockholmis ja arutasime vabas vormis teemat eestlus. Kogu meie arutelu sai salvestatud. Paar nädalat hiljem palusin noortel oma sõnadega kirjutada mulle erinevatel teemadel.
Mul oli nii huvitav kõike seda kuulata ja lugeda. Valisin välja oma arust parimad ütlused ja koostasin käsikirja vastavalt ettenähtud teemadele. Jagasin repliigid suvaliselt laiali ja proovid algasid veebruaris kord nädalas Eesti Majas Stockholmis. Kokku tuli 12 noort – viis tüdrukut ja seitse poissi vanuses 14 kuni 21.
Juba esimesest proovist alates oli mul väljakutseid. Selles vanuses on noortel raske püsida ühe koha peal ja kontsentratsioon kaob üsna kiiresti. Sain kohe aru, et pean lisama muusikat ja liikumist, et nende tundeid rahustada. Otsustasin ka, et olen ise üks osa etendusest. Andsin endale rolli kui teadustaja, kes ühendab etendust. Sellega ei pannud ma loo läbiviimiseks kogu vastutust noortele.
Loo raamistik ongi need samad küsimused, millele noored kirjalikult mulle vastasid. Sidusin need klassikalise dramaturgia reeglite järgi ja saime kokku viis pilti, mis peaksid kirjeldama eesti noorte mõtteid siin Rootsis.
Esimeses pildis lasin noortel oma sõnadega kirjeldada, mida teised ja nemad ise arvavad. Siin on mõned nende mõtted etendusest.
Kes on eesti noor Rootsis?
„Noor eestlane Rootsis on isik, kes proovib pidevalt sisse sulanduda, aga keda ikkagi vaadatakse kui võõrast.“
„Iga rootslane arvab, et oleme soomlased. Ja nad arvavad, et Eesti on kuskil seal Saksamaa kõrval.“
„Minu rootsi sõprade meelest olen väga lahe inimene. Nad leiavad, et see on lahe, et ma eesti keelt räägin.“
„Kui ma Eestis olen, siis tunnen, et ma ka seal pole eestlane.“
„Tõenäoliselt oleme eestlaste peas ikkagi rootslased, sest me tuleme Eestisse ainult suvel ja talvel puhkama.“
„Kuulge – see on LIIGA suur küsimus.“
„Ja siis oleme meie – kes hoiame seda eestlust siin alles. Võib-olla ka nii väikesel moel, et ema laulis eesti keeles unelaulu!“
Ega pole kerge panna paika eestlust mõne sõnaga – ehk on see liiga suur küsimus. Aga võib-olla pole eestluseks rohkem vaja kui lihtsalt üks väike hällilaul?
Mis on teie jaoks eesti keel?
Selles pildis oleme kooliklassis, kus mina olen õpetaja ja noored vastavad õpetaja küsimustele, mis puudutavad eesti keelt.
„Mina oskan küll paremini rootsi keelt kui eesti keelt. Kui mul mõned sõnad eesti keeles välja ei tule, siis lähen närvi.“
„Me tihti räägime õega rootsi keeles, aga kui ema ütleb: „Tule sööma“, siis vastan: „Okei, tulen, tulen“.“
„Ma märkan näiteks, et tunnid Eesti koolis muutuvad järjest tavalisemateks, igavamateks rootsi keele tundideks ja eesti keel kaob.“
Võib-olla on meie eesti keel siin välismaal ohus ja me sulandume aina rohkem oma uue kodumaaga. Noorte arvates on „õun“ eesti keeles kõige raskem sõna.
Teie ilusaim hetk kui eestlane?
Kogu see pilt on muusika taustal ja tantsuga – nagu tantsuõhtu suvekodus või skaudilaagris.
„Laulupidu, Suvekodu Metsakodus ja Stockholmi Eesti Kool on kõik olnud toredad hetked minu elus, kui ma olen ennast eestlasena tundnud.“
„Saunas käik, laulmine ja grillimine sõpradega annab hea eesti tunde.“
„Minu toredaim hetk elus on alati, kui Eestisse tulen ja saan tagasi mõelda oma toredate lapsepõlvemälestuste peale.“
Teie kurveim hetk kui eestlane?
Ega alati ole kerge olla eestlane välismaal. Kuhu sa kuulud – siia Rootsi või Eestisse või mitte kuskile?
„Olen saanud kommentaare, et mu eesti keel on vilets, et neile ei meeldi, kuidas ma räägin.“
„Minu kurvim hetk elus eestlasena on, kui ma vaikselt märkan, kuidas hakkan unustama eesti keelt.“
„Ma saan väga palju kriitikat, et ei ela Eestis. Mina ei saa kunagi rootslaseks ega täielikult eestlaseks.“
„Sooviksin tunda, et mul oleks Eestis koht, mis on päris minu ja kus mul on õigus olla nii palju, kui tahan.“
Teie tulevik kui eestlane?
„Mina olen 10‒20 aasta pärast eestlane, kes elab Rootsis.“
„Et mu elukaaslane on eestlane või mitte, see pole mulle oluline. Mis mulle on kõige olulisem, et ma jään eesti keelt rääkima.“
„Minu armastuse keel on alati olnud eesti keel. Mul oleks raske tulevikus öelda „jag älskar dig” või „I love you”. Eesti keel jääb mulle alati emotsionaalselt esimeseks keeleks – Ma armastan sind, Eestimaa!“
Göteborgis oli meil täismaja ja aplaus ei tahtnud lõppeda. Mina ja Eesti Noored Rootsis loodame, et saame ka teile meie etendust kunagi näidata – nii Eestis, Kanadas kui ka mujal maa- ilmas, kus eestlased liiguvad.
