Soomest Rootsi saabununa sain 1944. aasta septembri lõpupäevil Eesti Komitee esimehelt Rudolf Pennolt ülesande võtta enda peale kooliküsimuste lahendamine. Üheks esimeseks sammuks oli Rootsi ametiasutuste seisukoha väljaselgitamine siiasaabunud eesti õpilaste hariduse jätkamise võimalustes.
Oktoobrikuu teisel poolel tegime Rudolf Penno ja Artur Grönbergiga visiidi koolide peavalitsuse peadirektorile O. S. Holmdahlile. Tõstsime üles eesti õpilastele koolide asutamise vajaduse nii algkooli- kui ka gümnaasiumiastmes. Eriti rõhutasime eestikeelsete algkoolide vajadust nii laagreis kui ka väljaspool laagreid, sest on loomulik, et lapsed alghariduse saavad emakeeles. Peadirektor suhtus meie ettepanekutesse heatahtlikult, kuid lisas kohe juurde, et ilma valitsuse otsuseta ei ole koolide peavalitsusel võimalik küsimuse lahendamisele asuda, kuna kõik välismaalaste küsimused – ka kooliküsimus – kuuluvad välismaalaste komisjoni pädevusse.
Valitsuse otsusega tehti eesti pagulasnoorte hariduse- ja kooliala korraldamine ülesandeks välismaalaste komisjonile koostöös koolide peavalitsuse ja Eesti Komiteega. Selle ülesande täitmiseks moodustas Eesti Komitee koolitoimkonna ja mind valiti selle esimeheks. Koolitoimkonna esimehena asusin ametisse välismaalaste komisjoni, koolideinspektori fil dr Helge Haage assistendina. Ühes kabinetis töötades ja laagrikoole külastades oli mul hea võimalus arutada temaga eesti koolide asutamise plaane.
Eesti gümnaasiumi asutamisega oli ta kohe päri, aga algkoolide asutamise osas oli vastuseis. Välismaalaste komisjoni seisukoht oli, et laagrikoolides tuleb poole aasta jooksul lastele nii palju õpetada rootsi keelt, et nad oleksid suutelised oma õpinguid jätkama järgmisel sügisel rootsikeelsetes koolides.
Laagrikoole külastades veendus dr. Haage, et eesti õpetajatel oli kõrge pedagoogiline tase ja kiitust väärivad töötulemused. Ilmselt oli see üheks põhjuseks, miks dr Haage asus lõpuks positiivsele seisukohale eesti algkooli asutamise suhtes Stockholmis. Selle ajaloolise otsuse: „Meie asutame siiski eesti algkooli Stockholmis!“, tegi dr Haage rongis, kui olime Siljani järve ääres Vikarbynis asuvast pagulaslaagri koolist teel tagasi Stockholmi. Selle kooli juhataja oli siis Udo Juuno ja õpetaja Linda Kauri, kelle õpetajatöö oli jätnud dr Haagele väga hea mulje.
Esimeseks Stockholmi Eesti Algkooli juhatajaks määrati välismaalaste komisjoni poolt Herman Rajamaa, kes asus kohe temale omase innu ja energiaga kooli organiseerima.
Pikem versioon ilmunud raamatus „Stokholmi Eesti Algkool“. Stockholmi Eesti Algkooli Sõprade Selts (1970).
