Eesti keel on elujõuline ja rikas – muuseas tõendab seda asjaolu, et keelt kasutatakse aktiivselt ka väljaspool Eesti piire. Väliseesti keelemaastik varieerub, sest kõnelejate taust on ääretult mitmekesine. Üks on aga kindel: keeleteadlasele pakub sellise kogukonna uurimine palju avastamisrõõmu, olles justkui aardelaeka avamine.
Mina piilusin selle aardelaeka sisse 2022. aasta sügisel, mil doktoriõpingud tõid mind Rootsi välitöödele. Tulin siia kindlal eesmärgil – et lindistada rootsieesti teismelisi. Rootsieestlaste keelt hakati uurima juba eelmisel sajandil, ent kui varem olid kesksel kohal peamiselt täiskasvanud, siis minu doktoritöö fookuses on just noored. Miks? Keel muutub pidevalt, sest järk-järgult tuleb sisse uuendusi; kõige uuenduslikumad kõnelejad on aga noored.
Välitööde lõpuks sisaldab minu doktoritöö andmetekogum kokku 21 teismelise (vanuses 12–17 a) kõnet; uuritavad pärinevad Lundist, Göteborgist, Kalmarist ning Stockholmist ja selle ümbrusest.
Tänan siinkohal kohalikke eestlaste asutusi ja sõnalevitajaid, kes aitasid leida sobivaid noori, ning muidugi kõiki osalejaid ja nende peresid, kes panustasid uuringusse!
