12.–21. mail toimus Göteborgis Eesti kultuurifestival Estival, mis sel aastal tähistas oma 40. juubelit ja tõi kokku üle 1600 eesti kultuuri huvilise.
Estivalidel on pikk ajalugu
Estivalide traditsioon sai alguse Göteborgis 1983. aastal ja nüüdseks on toimunud juba üheksa Estivali vaheldumisi Göteborgis, Stockholmis, Lundis ja Uppsalas. Kui esimesel kolmel Estivalil rõhutati, et vaatamata teise maailmasõja lõppemisele 1945 oli Eesti 1980-ndatel endiselt Nõukogude okupatsiooni all, siis alates 1995. aastast on Estival püüdnud populariseerida eestlust ja eesti keelt ning ühendada eesti juurtega kogukondi Rootsis ja kogu maailmas.
Filmid ja näitused
Kümne päeva jooksul pakuti Göteborgis mitmekesist kultuuriprogrammi, kus näidati Eesti filme, sai näha teatrietendusi, vaadata näitusi, osaleda vestlusringides ja mitmekeelsete perede foorumil, toimusid erinevate kooride kontserdid ning Estivali laulupidu. Tõeliseks tippsündmuseks oli Estivali juubeliõhtu Chalmersi Tehnikaülikooli restoranis.
Estivali avaüritus oli 12.–15. maini Göteborgi kinos Hagabion toimunud filmiprogramm, mis tõi huvilisteni valiku Eesti filme: „Risttuules“, „Tagurpidi torn“, „Sandra saab tööd“ ja „Sügisball“. Kõik filmid olid eesti keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.
Filmiprogrammile järgnes 15.–16. mail käsitöö ja erinevate eesti toodete laat Göteborgi Eesti Majas, kus koostöös Terje Külmsaare ja kondiitriäri Chapmaniga pakuti iga päev Estivalil osalejatele ka lõunasuppi, kohvi ja maitsvaid kondiitritooteid.
Eesti Majas oli väljas huviring Triinu imeline käsitöönäitus, samuti oli Göteborgi toodud rändnäitus „Marie Under 140“, vaadata sai näitust „Estivalide ajalugu“ ning toimus noorte kunstnike tööde näitusmüük.
Muusikaüritused
18. mail pakkus Redbergi teatris tõelise elamuse Nuku Koor, kes esitas kaheksast lugulaulust koosneva kooriteose „Kalevipoeg“, mille oli lavastanud koorijuht Reeda Toots. Ta ise võttis laval toimuva kokku, öeldes, et see on regi-džässkoorimuusika. Etendusel lõi kaasa Siim Aimla ansambel. Väga huvitavad olid osatäitjate kostüümid ja grimm ning minimaalne lavakujundus.
Samal ajal sai Eesti Majas nautida laulurühma SweedEst Song kahte kontserti. Rootsi eestlaste seas tuntud laulud olid saanud uued kuued ja teisel kontserdil sai ka publik kaasa lüüa ühislaulmisel.
19. mai oli Estivalil tõeline muusikapäev. Guldhedeni kirikus toimus kolm eriilmelist kontserti. Kõigepealt astus üles Nuku Koor kavaga „Kodumaine viis“, näidates eelmisel päeval esitatud „Kalevipojast“ täiesti erinevat stiili tavalisel koorikontserdil, kus esitamisele tulid igihaljad viisid. Seejärel astus lavale Purple Pop Quartet Eestist ja Toomas Tuulse trio Rootsist, kes esitasid instrumentaalmuusikat „Tangost popini“. Kuulata sai läbilõiget Mozartist Frank Sinatra ja Led Zeppelinini, samuti Arvo Pärdi ja rootsi-eesti muusiku Toomas Tuulse loomingut.
Kontserdipäeva lõpetasid Stockholmi Eesti Segakoor ja Stockholmi Eesti Naiskoor ning Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm VIRVEL kavaga „Tagasi juurte juurde“. Esitusele tulid Veljo Tormise „Ingerimaa õhtud” ja Rein Rannapi tuntud laulud.
Ooper ja teater
Eesti Majas said lapsed 19. mail osaleda Rahvusooper Estonia solisti René Soomi töötoas „Mis on ooper?“, kus René tutvustas ooperi valmimise telgitaguseid ning näitas videokatkeid lasteooperist „Naksitrallid“, kus ta ise oli Sammalhabeme rollis. Ooperietendus „Naksitrallid“ põhineb Eno Raua samanimelisel jutustusel, mis räägib kolmest lõbusat reisisellist Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest, kes armastavad jäätist, loodust, vabadust ja seiklusi. Lõpuks said kõik lapsed endale proovida ka naksitrallide ninasid ja soovi korral pilti teha.
Õhtul esinesid Eesti Noored Rootsis näidendiga „The Mental State of Eesti Noored Rootsis“, mis oli kirjutatud nende endi lugude põhjal. Lavastajaks oli Valdo Kask. Arutati nii kurbadel kui lõbusatel teemadel, kuidas on olla noor eestlane Rootsis. Etendusele järgnes Noorteõhtu, kus tehti erinevaid võistlusi, nt Kahooti, ja mängiti seltskonnamänge. Lisaks Eesti Maja kohvikule pakkusid õues sel õhtul kehakinnitust grillmeistrid Peter ja Nicklas Jakobsen.
Laulupidu
20. mail saabus Estivali kulminatsioon kahe oodatud üritusega: kell 13 algas Annedali kirikus Estivali laulupidu, kus osales kaheksa koori kahesaja lauljaga, lisaks rahvatantsijad ja rahvamuusikud. Rootsi Eesti kooridele lisaks olid kohal ka Haaslava Meeskoor, Nuku Koor ja Mulgi Segakoor Eestist ning Euroopa Eestlaste Koor, kelle ridades lauljaid Saksamaalt, Luksemburgist, Hispaaniast, Šveitsist, Soomest, Rootsist ja Prantsusmaalt. Kohal oli ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kes tervitas lauljaid-tantsijaid ja pealtkuulajaid tervituskõnega.
Laulupeohommik 20. mail algas lauljatele kell 9 peaprooviga Annedali kirikus, kus tehti algusest lõpuni läbi kogu laulupeo programm. Loomulikult ei puudunud kehakinnituseks ka traditsiooniline laulupeosupp. Laulupidu ise algas ühendkooride esituses kõlanud Rootsi ja Eesti hümniga, millele järgnes Mihkel Lüdigi „Koit“ ja suvehooaja alguse puhul rootsikeelne laul „Sommarpsalm“. Seejärel said kõik koorid eraldi paari lauluga üles astuda. Vaheajal ehk rootsipärasel kohvipausil fikal sai kohvi ja koogi juures mõnusalt juttu vesta.
Laulupeo kulminatsiooniks olid ühendkooride esituses kõlanud laulud „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Mu isamaa on minu arm“, mis tõid paljudele liigutuspisarad silma. Järgnes tänutseremoonia. Seejärel lauldi veel lõpetuseks koos „Kungla rahvast“. Kooride väljumisel kirikust tehti väljas ühispilte. Kuna lauljad ja tantsijad kandsid kauneid Eesti rahvariideid, oli silmailu palju. Ilm oli fantastiliselt suvine ja kõigil tuju laes.
Suur tänu Estivali laulupeo korraldajale ja juhile Aili Salvele!
Juubelipidu
Samal õhtul kell 18 algas Chalmersi Tehnikaülikooli restoranis Estivali juubelipidu, kus pakuti kolmekäigulist õhtusööki koos hea veiniga ning juubelitorti. Õhtujuhtideks olid Eestist tuntud laulja Gerli Padar ja Rahvusooper Estonia solist René Soom. Tantsuks mängis ansambel Horoskoop koos Gerli Padariga. Tervituskõnega esinesid Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk ja Üleilmse eestluse erisaadik välisministeeriumist Marin Mõttus. Meeleolukas pidu võttis kohe tuure üles ühislaulmisega ja tantsupõrandal tantsiti hoogsalt kella üheni öösel.
Suur tänu juubelipeo korraldaja Kaja Jakobsenile!
Estivali viimasel päeval toimus Eesti Majas kogupereetendus „Tristan ja Isolde“, mille lavastajaks oli Sirle Sööt ja kus esinesid Stockholmi Eesti Huvikooli õpilased. See teatritükk oli saanud oma esietenduse eelmisel suvel Suvekodu Suveteatris. Sirle Sööt ise ütles etenduse kohta nii: „Seda armastuslugu ahvatles lavastama Alessandra Cimatoribuse kaunite illustratsioonidega lasteraamat „Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis“. On suur rõõm lavastada maailma klassikat eesti keele õppimise eesmärgil“. Seda rõõmu nägime ja tundsime ka tõesti pealtvaatajatena Eesti Majas.
Perefoorum
Estivali lõpetas Perefoorum, kus vestlusringis „Kuidas hoida eesti keelt elades välisriigis?“ jagasid oma lugusid ja kogemusi praegune Göteborgi Eesti Keeleklubi väikelastegrupi juhendaja, endine Göteborgi Eesti Kooli direktor ja kauaaegne emakeele õpetaja Evi Lepik, lastekirjanikud Eva Hammer Kopenhaagenist ja Kaidi Kruus Lundist, 12-aastane Greta Madeleine Gnannt Prantsusmaalt, kes käib koolis kahes riigis, Prantsusmaal ja Eestis, ning räägib soravalt eesti, saksa, prantsuse ja veidi ka inglise keelt, ning Greta ema Mailis Sütiste-Gnannt, filoloog, keelteõpetaja, luuletaja, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik. Moderaatoriks oli Kadri Looring.
Arutleti järgmistel teemadel: kuidas on käia koolis korraga kahes riigis, vanaema osalus lapse keelearengus, eesti keel kolmkeelses kodus, emakeel võõrsil – erivajadusega laps. Kõik vestlusringis osalenud tõdesid, et võõrsil elamine on pannud neid rohkem väärtustama eesti keelt ja selle säilitamist ning selle nimel on vaja pidevalt tööd teha.
Eestlaste suurüritus
Kokkuvõtteks saab vaid öelda, et Estival oli fantastiliselt tore ja mitmekülgse kultuuriprogrammiga eesti suursündmus, kus sai taas öelda, et eestlane olla on uhke ja hea. Igaühel oli Estivalil oma seos Eestiga – abikaasa, sugulased, juured või sõbrad. Ja kõigile oli Estival taaskohtumine millegagi, mis hingele kallis ja väärtuslik, ühelt poolt eestikeskne, teiselt poolt rahvusvaheline, sest Estival tõi siia kokku osalejaid erinevatest riikidest. Silmast silma kohtumine ja rahvuskaaslastega kogemuste vahetamine on tõeline väärtus eestluse hoidmisel.
Jääb üle vaid teha suur kummardus korraldajatele ja sponsoritele, tänu kellele Estival teoks sai.
Vaata Estivali pildigaleriid!
