5. detsembril läinud aastal külastasid Eesti Mälu Instituudi teadurid Olev Liivik ja Hiljar Tammela Rootsi Eestlaste Liidu arhiivi Stockholmi Eesti Majas ja kohtusid REL arhiivikomisjoni, Rannarootslaste Kultuuriühingu SOV esindajate ja teiste asjahuvilistega. Esitasime Eesti Mälu Instituudile mõned küsimused.
Millega Eesti Mälu Instituut tegeleb?
1990. aastate teises pooles loodi president Lennart Meri initsiatiivil inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjon. Tunnetati vajadust n-ö rakendusuuringute järele, mis vastaks ühiskonnas kerkinud küsimustele lähimineviku sündmuste (teine maailmasõda, võõrvõimude repressioonid) kohta. Komisjoni töö lõppedes kümme aastat hiljem võttis selle ülesanded üle Eesti Mälu Instituut, mis jätkab tööd võõrvõimude repressioonide dokumenteerimise ja ajaloo mõtestamisega.
Seni üheks tuntumaks tööks on olnud 2018 loodud Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, millel on avaldatud nimekiri represseeritutest. See memoriaal on inimesi palju kõnetanud. Andmeid täpsustatakse ja lisatakse jooksvalt. Nüüd on tekkinud huvi nende inimeste vastu, kellel õnnestus teise maailmasõja käigus Eestist põgeneda. Kogemus kommunismiohvrite nimekirja koostamisega (metoodika väljatöötamine, inimeste väga aktiivne vastukaja) andis julgust ette võtta sarnane töö põgenike registri koostamisel. Tahame teada saada, kui palju neid oli ja kuhu nad põgenesid. Register annab võimaluse otsida inimesi nime järgi, seda saavad kasutada nii minevikku uurivad teadlased kui tavainimesed oma sugulaste või tuttavate saatuste kindlakstegemiseks.
Kuidas olete seotud Mementoga?
Me oleme erinevad asutused, kuid meie kasutame ka nende töö vilju, näiteks nende alustatud kommunismiohvrite nimekirja oleme ulatuslikult täiendanud ja parandanud. Me ei ole siiski konkurendid, vaid täiendame teineteist.
Kust pärinevad andmed teie põgenikeregistris?
Rootsi ja Saksamaale jõudnud Eesti põgenikud ise hakkasid koostama registreid. Oleme alustanud kahe suurema kartoteegiga: Eesti Komitee loodud Rootsi jõudnud Eesti põgenike kartoteek (asub tänapäeval Tartus Kirjandusmuuseumis) ja Saksamaal koostatud Eestist lahkunud isikute kartoteek (asub Eesti Arhiivis Ühendriikides, täismahus digiteeritud ja huvilistele ka Saaga veebikeskkonna kaudu ligipääsetav). Mõlema kartoteegiga töö käib. Esialgne versioon valmivast registrist on kättesaadav Eesti Mälu Instituudi veebilehel mnemosyne.ee
Kuhu saata täiendused?
Ootame tõesti nii parandusi (kui meie poolt praegu teada andmetes on faktivigu) kui ka täiendusi (kui infot on üldse puudu). Lisaks sõja käigus Eestist põgenenud ja Rootsi või Saksamaale pärale jõudnud inimestele, kelle saatus on arhiivimaterjalides dokumenteeritud, tunneme huvi ka nende vastu, kes põgenemisel hukkusid või muul põhjusel sihtpunkti ei jõudnud. Täpsustused ja täiendused palume saata aadressil refugee@mnemosyne.ee
Millal see register peaks valmis saama?
Plaan on, et register valmib suurpõgenemise 80. aastapäevaks 2024. Oleks ju tore, kui suudaksime selleks tähtpäevaks pisut selgust luua kasvõi teise maailmasõja päevil Eestist lahkunud isikute arvu osas, rääkimata üksikasjalikematest uurimustest!
