1918. aasta lõpus kerkisid laguneva Vene impeeriumi rusudest esile kolm Balti riiki: Eesti, Läti ja Leedu. Vaid mõni nädal hiljem tungisid neisse Vene bolševistliku režiimi armeed, mis samal ajal osalesid ka verises Vene kodusõjas. Nii said alguse need hirmsad vabadussõjad, mis kestsid kuni 1920. aastani ja mida kirjeldatakse käesolevas raamatus.
Nende vabadussõdade ajal sai Baltimaadest suurriikide Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa poliitiliste ja sõjaliste mängude ning Venemaa punaste ja valgete vahelise kompromissitu võitluse tallermaa. Rootsi ja teiste Skandinaavia maade vabatahtlikud osalesid samuti mõlemal poolel – sealhulgas „Amalthea pommimees“ Anton Nilson punaste poolel ja Rootsi ohvitser Enar Lundborg Eesti armees ning hiljem Vene valgekaartlaste rivides. Kuid Baltimaadest kujunes ka kurikuulsate Saksa vabakorpuslaste (Freikorps) inkubaator, milles levisid Saksa natsionaalsotsialismi juured.
Tobias Berglund on Uppsala ülikooli kaasaegse poliitilise ajaloo teadur. Ta on varem töötanud California ülikoolis Berkeleys ja oli 2019. aastal Fulbright’i stipendiaat Wisconsin-Madisoni Ülikoolis.
Niclas Sennerteg on kirjanik ja ajakirjanik, kes töötab ajalehe Borås Tidning juures. Samuti on ta töötanud aastaid Rootsi Raadios.
Koos on nad varem kirjutanud muu hulgas kriitikute poolt tunnustatud ja auhindadega pärjatud “Finska inbördeskriget” (“Soome kodusõda”), mis ilmus 2017. aastal.
