Jõulupühad säravate küünalde, ilusate jõululaulude ja maitsvate verivorstidega ning aastavahetus oma ilutulestiku ja vahuveiniga on ammu läbi. Väljas on külm ja hallist taevast langeb kordamööda küll vihma, küll lumelörtsi. Samal ajal vaevleb Austraalia metsikus kuumuses. Jaanuar ja veebruar on rasked kuud nii loomadele kui inimestele.
Ukrainas käib terve läänemaailma verine vabadussõda sissetunginud terroristlike venelaste vastu ja ka Valgevenes valmistutakse sõjaks tagasisurutud venelaste toeks. Ühe tulemusena on Rootsi poliitikud ärganud oma naiivsest patsifistlikust soovunelmast, tahavad nüüd astuda NATO-sse ja suurendavad Rootsi nõrka kaitsevõimet. On ikka kindlam karta kui kahetseda. Juba vanad roomlased teadsid, et si vis pacem, para bellum.
Seda lugu kirjutades me ei tea, kuidas sõda areneb ja ka mitte, kas Rootsi pääseb NATO vihmavarju alla. Rootsi liitumist NATO-ga takistab absurdsete nõudmistega Türgi hapu ainuvalitseja Erdogan. See tahab oma vanglad täita kurdidega, kes aitasid Süürial ja lääneriikidel vabaneda tülgastavast Islamiriigist. Keeruline lugu. Mina igal juhul usaldan kurde rohkem kui Erdogani.
Lehest loen, et Rootsi on möödunud aastal eksportinud rekordiliselt palju elektrit naaberriikidesse. Samal ajal hoiatatakse meid, et Rootsis võib elektripuuduse tõttu tulla voolukatkestusi ja lisaks on elektrihinnad mitmekordistunud. Siin on midagi mäda! Peame muidugi jälle tänama meie valitud poliitikuid, kes selle kibeda supi keetnud on.
Kui poliitikast juba juttu – Eestis ootavad ju riigikogu valimised märtsis ja juba käib äge kampaania. Mulle meeldib iga valitsus, kus peaminister esineb hästi nii rahvusvahelisel areenil kui ka kodustel debattidel, kus ta kannatlikult ja osavalt vastab ka provokatiivsetele ja tülikatele küsimustele. Mulle meeldib ka, et puhastatakse avalik ruum punamonumentidest ja ometi hakatakse Eesti koolides õpetama eesti keeles ja mitte okupantide keeles. Keda peaksin siis valima?
Möödunud aastal viis Eesti välisministeerium läbi suure küsitluse välismaal elavate eestlaste hulgas. Kas arvate, keda nad kõige rohkem usaldasid Eestis? Presidenti. Ja keda kõige vähem? Tagurlikke homofoobseid poliitikuid. Ei tea, mis erakonnast?
Rootsis on nüüd imekombel avastatud, et mitme suurlinna äärelinnas on nii palju sisserändajaid Aafrikast ja Lähis-Idast, et nende integreerumine Rootsi ühiskonda on tegelikult võimatu. Kellelt keelt õppida, kui läheduses pole ühtegi tavalist rootslast? Sisserändajatel on välja kujunenud oma dialekt: Hei mannen, hurr mårr tu? Respekt!
Lugupidamisega ja kohtumiseni vabariigi aastapäeval!
