Mälukilde kooli ajaloost

Eesti Kooli 25. ja 40. juubeliks valminud koguteostest leiab huvitavaid mälestuskilde. Kooli 80. juubelil on igati sobiv mõned neist taas avaldada, et säiliks mälestus nendest tublidest koolijuhtidest, õpetajatest, inspektoritest ja õpilastest.

Johan Haabma
REE esimees 1983-1991 

Eesti Kool on eestluse kindlus. Eesti kool on vaimne kindlus, mida eestlased põlvkond põlvkonna järel helluse- ja hoolsusekividest püüavad ehitada igale poole, kus see on võimalik. Nii sündis ka Stockholmi Eesti Algkool, Kodu-Eestile vaba vaimsuse ja vabaduse austuse lähim kaitsepost. Siit on eesti noored saanud rahvuslikku äratust, rahvuslikku uhkust ja enesest lugupidamise võimet. Selleks, et hiljem väärikalt seista ja võidelda eesti rahva ja maa tuleviku ja saatuse heaks. Eesti kool tähendab meile midagi palju rohkemat kui õppimist.

Udo Juuno
koolijuhataja 1950 – 1975

Kooli tähtpäeval mõtlen õpetajatele, kes peale raamatutarkuse oma õpilastesse sisendasid armastust ja idealismi, millest veel praegu jätkub eesti kolleegidele, kes laialipillutatuna üle terve maailma on koondunud ühise eesmärgi ümber – õpetada ja kasvatada eesti noori, et nendega elaks edasi meie keel, säiliksid meie rahva kultuuriväärtused ja omapära. Mõtlen kõigile lapsevanematele ja endistele õpilastele siin või Inglismaal, USA-s, Kanadas ja mujal, kellega kohtumine on alati olnud südamlik ning kes ka oma lastele tahavad anda emakeelset õpetust. Oleneb ju eestluse püsimine eesti kodust, eesti koolist, eesti keelest ja organiseeritud noorsoo ning kultuurilisest tegevusest – eelkõige aga tublidest eesti noortest.

Andres Küng
ajakirjanik ja poliitik

Olen kasvanud üles eestikeelses kodus ja õppinud kuus aastat Stockholmi Eesti Algkoolis. Selle tõttu on mu eestikeelne põhi tugevam kui paljudel eakaaslastel. Minult on tihti küsitud, kas Eesti Algkooli lapsed pole tundnud ennast isoleerituna. Mul pole kunagi seda tunnet olnud. Eesti Koolis käimine on pannud aluse minu harmoonilisele eesti ja rootsi identiteedile, mis ei võistle teineteisega, vaid täiendavad üksteist. Ma valdan mõlemat keelt.

Märt Raud
Eesti Vabariigi koolinõunik ja inspektor 1920–1944

Stockholmi Eesti Algkool pole mitte ainult õpetuse, vaid ka kasvatuse kool, nagu olid seda Eesti Vabariigi koolid. Kes on viibinud Eesti Kooli jõulu- ja muudel avalikel pidudel, on võinud tunda rõõmu õpilaste keskel valitsevast korrast ja distsipliinist ja nende viisakast käitumisest. On võidud veenduda, et siin õpetatakse lapsi korda pidama ja maast madalast seadust austama.

Selle kõige eest peame olema tänulikud koolijuhatajaile ja kõigile õpetajaile, kes võtavad oma kohustusi väga tõsiselt ja seisavad oma kutse kõrgusel. Tõsise lugupidamise on ära teeninud need arvukad lapsevanemad, kes hinnates emakeelset haridust, omakultuuri väärtusi ja õigeid kasvatustraditsioone, ei ole hoolinud vaevast ja murest laste saatmisel pikale kooliteele. Suur-Stockholm oma väiksemate linnade ja eeslinnadega on väga laialdane, koolitee on pikk ja aeganõudev. Tuleb istuda ühest bussist teise ja kõndida tiheda liiklemisega uulitsail. Nad on suutnud vastu panna kiusatusele saata lapsed koolidesse, mis asuvad nende kodu läheduses. Nad on ka oma rohke osavõtuga koolipidudel kergendanud kooli rasket majanduslikku koormust. Suurima austusega tuleb märkida ka kooli „ristiisa“, Eesti Algkooli Sõprade Seltsi, ta juhatust ja energilisi esimehi ning nende hoolt ja panuset koolielu toetamisel.

Põgenikelaagri koolist välja arenenud Stockholmi Eesti Algkool moodustab üleminekulüli iseseisvusaegse Eesti koolisüsteemi ja moodsa Rootsi põhikooli vahel. 1963/64 õppeaastast on kooli õppekava kinnitanud Rootsi Koolide peavalitsuse ja kool on seega ametlikult seotud Rootsi koolivõrguga. Sealjuures on muidugi arvesse võetud erilisi olukordi, mis on tingitud eesti keele ja rootsi keele paralleelsel kasutamisel üldistes ainetes.

Kooli õppetulemused on ilma mingi kahtluseta olnud edukad juba kooli algaastaist alates. Gunnar Helén, 1964 haridusministri poolt moodustatud välisrootslaste ja teatud vähemusrahvuste laste kooliolude korraldamise uurimiskomisjoni esimees ja riigipäeva liige ütles pärast Stockholmi Eesti Algkoolis toimunud inspektsiooni: „Teie kool on ju eliitkool – ärge katsuge mind veenda selles, et kooli õpilaskond vastab keskmisele läbilõikele, nii nagu see on vastavates Rootsi koolides.“ Koolijuhataja Udo Juuno väitis vastu, et õpilaste sotsiaalne päritolu ei moodusta mingil viisil erandit. Kui midagi on erinev, siis võib kõne alla tulla ainult eesti rahvusgrupi üldine hoiak kooli ja hariduse kui niisuguse suhtes. Õpilaste vanemad on generatsioonide vältel kogenud, et materiaalne heaolu võib üleöö kaduda, kuid hariduse väärtus on osutunud püsivaks. Haridus on osutunud mõjuvaks vahendiks majandusliku heaolu taasülesehitamisel, eriti rahutute aegade keerises.

Henno Kirikmäe
koolijuhataja 1975-1986

Tänutundes mõtlen Eesti Komitee koolitoimkonnale, endistele koolijuhatajatele, õpetajatele, lapsevanematele ja kooli ümber koondunud sõpradele ning siinsele eesti ajakirjandusele, kes ühiselt on aidanud elavana hoida kodumaalt kaasa toodud kultuuripärandit, traditsioone ja eesti keelt, et seda edasi anda uuele põlvkonnale. Tänu väärivad ka kõik rootslastest koolisõbrad, kes on toetanud ja hindavalt kaasa aidanud Eesti Algkooli tegevusele.

Tulevased lapsevanemad, õpetage oma lapsi juba kodudes – enne kooliikka jõudmist – mängima, laulma ja rääkima eesti keeles, siis on ka lapsele endale iseenesestmõistetav alustada oma õppetööd Eesti Koolis. Tulemused on näidanud, et rootsi keele õppimisega raskusi ei ole, kuna lapsed omandavad rootsi keele ümbruskonna mõjul väga kiiresti. Soovin praegustele ja tulevatele õpilastele ja nende vanematele armastust ning arusaamist meie kooli heaks, et kool võiks püsida ning jätkata oma tegevust ja rahvuskultuurilist kasvatust.

Kooli tulevikku ei julge ma ennustada, see oleneb ju eestlastest enestest. Loodan, et kool püsib veel kaua!

Arne Broberg
Rootsi keele õpetaja

Vahetevahel küsivad lapsevanemad ja teised, kas kakskeelsus on mingil moel kahjulik arenevale lapsele, mõjudes talle tõkestavalt või olles teisel kujul koormaks. Tavalise reservatsiooniga mõne üksiku juhu puhul osutab kogu minu kogemus sellele, et see seda kindlasti ei ole. Prof Els Oksaare teooriad kakskeelsuse ja mitmekeelsuse kasust on leidnud oma täieliku rakenduse Eesti Algkoolis. Kakskeelsus rikastab kogu isiksust, suurendab silmanähtavalt laste keeleoskust, teritab nende keeletunnet ja arusaamist teistest inimestest ja rahvastest. Sääl tuleb rahvusvaheline aspekt mängu. See avardab nende silmaringi.

Kõrgastme õpetajad, kes on võtnud vastu meie õpilasi, rõhutavad meelsasti kakskeelsuse tähendust, kuna nad otseselt on võinud neid võrrelda rootsi noortega. Õpetajad on nentinud eesti õpilaste paremat keelevaistu ja võimet keeleõpetusest täit tulu saada.