Virvel 10. Pidu meis eneses

Stockholmi eesti rahvatantsurühm on nüüdseks tegutsenud 10 aastat. Virvel alustas nagu mitmed teisedki Põhjamaade välis-eesti rahvatantsurühmad kui tantsupeo-projekt. Kuid Virveli sünniloos ja elujõus on veel midagi, mis on omane vaid meile endile – ütleme nii, et see on Virveli hing.

4. veebruaril pidas Stockholmi Eesti Rahvatantsurühm Virvel Eesti Maja saalis sünnipäevapidu. Alustati kõigile endistele ja praegustele virvellastele korraldatud ühise õhtusöögiga, mis jätkus hiljem simmaniga, kuhu olid oodatud kõik külalised ja sõbrad. Sel õhtul kohale tulnud seltskonda iseloomustab mitmekihilisus.

Meid austas oma kohalviibimisega Angela Arraste, eesti rahvatantsujuht ja eesti tantsu õppejõud, koreograaf-lavastaja, Tantsupeomuuseumi asutajaliige. Kohale oli tulnud ka mitmeid endise Kassari rahvatantsurühma tantsijaid nagu Georg Mäelo Soomest, Mari Siim ning Tiiu ja Bobo Jerkeman Stockholmist. Meile mängis head simmanimuusikat noortest rahvamuusikutest koosnev kollektiiv: Hanna Miina Kivisäk viiulil, Helery Kõrvemaa torupillil ja saksofonil ning Romet Allingu lõõtspillil ja akordionil.

Virvelit kümme aastat juhendanud Ingrid Linnas vedas simmanitantsude õpituba. Muide, kõik, kes tol öösel Eesti Majast lahkusid, oskavad nüüd vabalt tantsida tuustepi, kikapuud, Kassari stiilis perekonnavalssi, Kolme paari ja kindlasti reinlendrit ja Alexandra valssi. Ja kui tsiteerida Georg Mäelot ja tema edastatud Kassari motot, nägi õhtu väga selle moto moodi välja: „Ülemaks kui õllejoomist, kallimaks kui kosjas käimist tuleb tantsu tunnistada!”. Tundub, et see moto kehtib hästi ka Virveli kohta. Tantsida sai väga palju!

Kokkusaamine

Esimese juubeli puhul lubasime endale ka veidi aega meenutusteks ja põnevamate mälestuste jagamiseks. 26. jaanuaril 2013 kogunes Stockholmi Eesti Kooli spordisaali Eesti Päevalehes ilmunud kuulutuse peale kokku seltskond uudishimulikke. Kokku kutsujad pillimees Toomas Voogand ja Karolinska Instituudi doktorant Elo Madissoon olid vaid paar kuud varem juhtunud vestlema ja jõudnud otsusele, et kuna Stockholmis puudub tegutsev eesti rahvatantsurühm, tuleb see kokku kutsuda. Üks kuulutusele vastanutest oli Ingrid Linnas, kes oli ka meilis maininud, et ta on 15 aastat tantsinud ühes Eesti tuntuimas rahvatantsurühmas Kuljus. Elo kutsus Ingridit hoopis rühma juhendama. Läkski nii, et juhendajateks ning rühma käimatõmbajateks said Elo ja Ingrid mõlemad. Elo elutee viis ta pärast kolme aastat Cambridge’i ja Ingrid jätkas tööd Virveliga kuni 2022. aasta sügiseni.

Põhjustes, mis meid igaüht kunagi esimesse trenni tõi, on palju sarnasusi. Paljud kohaletulnutest olid tantsinud Eestis mõnes rahvatantsurühmas, mitmed käinud tantsupidudel. Vajaduskoos tegutsemise ning eesti meele järele oli suur. Eestist siia tööle või õppima tulnutel on samuti soov leida endale üks grupp, kus üheskoos tegutseda.
Mart Nyman, kes on sündinud Stockholmis, on olnud rahvatantsuga seotud juba teismelise ajast peale ning tantsinud varem Kassari rühmas. Vajadus uuesti end Stockholmis sisse seada ja leida jälle tee rahvatantsu juurde oli tema unistus.

Nils Sjölund on aastaid olnud tegus teise Stockholmi rahvatantsurühma Rågöborna eestvedajana ja tantsinud ka Kassaris. Hellika ja Toomas Kirt olid tulnud diplomaatilisele lähetusele Stockholmi ja leidsid Virvelis toreda väljakutse. Ülla Karin Nurm kutsus tantsima oma kolleegi Vahur Hollo. Signe ja Jarmo Kovanen tegid parasjagu pausi peotantsukursustest ja leidsid, et on tore proovida rahvatantsu. Kristiina Blomberg ja Katrin Rosén on Eestis varem rahvatantsu tantsinud. Allakirjutanud võib lisada, et peale Eestis kolmes rühmas tantsimist ja kolmel tantsupeol käimist oli igatsus rahvatantsurühma järgi Stockholmis päris suur.

Ja kõik tulidki kohale

Kõik kümme aastat järjest on aktiivsed olnud kaheksa liiget: Ingrid Linnas, Mart Nyman, Viire Kask, Kristiina Blomberg, Nils Sjölund, Signe ja Jarmo Kovanen, Viive Näslund ja meie pillimees Taavi Kaaman. Kuulsin 4. veebruaril peosaalis ringi liikudes meie endisi virvellasi leidmas, kui loomulik ja tore on jälle kokku saada. Peole olid tulnud ka mõned aastad Virvelis tantsinud Kadri ja Magnus Aasumets, Kadri Algpeus, Marion Lindgren, Pertti Rahnel ning loomulikult meie praegusesse koosseisu kuuluvad Madle Sirel ja Christopher Williams, Alex Isic ja Liisa Sõmersalu ning kõige uuemad Kairi Kivistik,Tomas-Thorén ja Marlen Vaidla.

Angela Arraste võttis Virveli peonädalavahetuse kenasti kokku öeldes, et „see oli ilus pidu, see oli pidu teis enestes. Kui Eestis tegutsevad rahvatantsurühmad teevad oma juubelite puhul suuri kontserte, siis tegi Virvel omale sünnipäevapeo, mida üheskoos nautida”.

Virveli esinemised ja tipphetked

Üheks Virveli vaieldamatult uhkemaks saavutuseks on terve rühmajao rahvariiete ise õmblemine. Et tantsupeole saada, peavad igal rühmal olema rahvariided, soovitavalt samad riided. Virveli valik langes imeilusate Hiiumaalt pärit Pühalepa riietele. Esimesed poolteist aastat pidas Virvel lisaks tantsulaagritele ja trennidele ka õmblustalguid Ingridi ja Elo juhendamisel. Viimased õmblused rahvariietele tehti veel 2014. aasta tantsupeo peaproovi ajal.

Juba esimene tegevusaasta 2013 tõi Virvelile rohkelt esinemisi, alates esimesest ühisesinemiset Stockholmi Eesti Segakooriga koori kevadkontserdil juunikuus kuni Rootsi moedisainer Gudrun Sjödeni Muhu mustritel põhineva kollektsiooni avamispeoni oktoobris 2013.

Virvel on oma tegutsemise ajal olnud laval igal Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul aktusel, osalenud pea kõigil septembri alul toimuvatel Balti päevadel, esmalt Grödinges ja hiljem Sollentunas Hersby vabaõhumuuseumis, kaasa löönud Muinastulede öödel, mida Stockholmis tähistatakse Djurgårdeni saarel augusti lõpus.

Oma suurimateks saavutusteks peab Virvel osalemist kahel üldlaulu- ja tantsupeol Tallinnas 2014 ja 2019. Lisaks on Virvel osalenud kahel eestirootslaste laulu- ja tantsupeol 2. juunil 2013 ja 2. juulil 2016.

2018 tähistati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üle maailma paljude erinevate üritustega. Stockholmis peetud Estivali nädala raames korraldas Virvel Rahvapidu Estival Folk. Folgipidu oli väike tantsupidu, kus osalesid Tarapita rahvatantsurühm Eestist, Oslo Viikingid Norrast, Vingerpussid Soomest ja Virvel ning Rågöborna Rootsist. 2018. aastasse jäi ka Virveli järgmine suur välisreis Inglismaale, kus 6.–9. september 2018 toimus Leicesteris Euroopa Eestlaste V Laulu- ja Tantsupidu.

Virvel on aastate jooksul korraldanud ka avatud tantsulaagreid. Üheks selliseks on olnud Pakri tantsude laager Väddöl, kus lisaks tantsude õppimisele sai kuulata dr Sille Kapperi ettekannet Pakri tantsude ajaloost.

Virveli tegutsemise alustaladeks on hoida, tutvustada ja tantsida eesti uuemat rahvatantsu ning hoida alal ja tantsida nii Eesti kultuuriruumis tantsitavat kui ka Rootsis tegutsenud eesti kollektiivide tantsupärandit. Sellepärast on Virveli repertuaari kuulunud läbi nende kümne aasta palju Pakri saarte tantse nagu pisikene titt või firvingen, Kassari tantsud esimene ja teine põimik, Ruhnu süit ning alati ka moodsaid eesti tantsupedagoogide poolt loodud rahvatantse. Meie soov on näidata ja tutvustada eesti rahvatantsu Rootsis ka Stockholmist kaugemal.

Tantsupidude vahele jäävatel aastatel on Virvelil olnud võimalus esineda Gotlandil sealse EV konsuli Riina Noodapera kutsel septembris 2015. 2017. aasta varakevadel 30. märtsist 2. aprillini osalesime Itaalias Garda järve ääres toimunud rahvusvahelisel kevadfestivalil 30 teise kollektiivi seas. Sellest kujunes äärmiselt tore ja meeleolukas reis, mis rõhutas Virveli kokkukuuluvust itaaliapäraselt kui La Grande Familia.

Virveli toetajad

Virvelil on vedanud. Juba esimestest aastatest peale on Virvelit toetanud nii nõu kui jõuga eesti rahvatantsu pedagoogid, tantsupidude korraldajad Angela Arraste ja Vaike Rajaste. Vaike oli ka viimase tantsupeo üldjuht. Tunnetame alati nende sooja ning hoolivat mõtet ja tegu.

Lisaks eesti tantsuõpetajatele on Virveli suurteks toetajateks olnud muusikud. Pidupäevaks oli meie pillimees Taavi Kaaman pannud kokku väikese tagasivaate Virvelit esinemistel saatvatest muusikutest. Taavi ise on meid esinemistel alati saatnud, tal on ka alati õnnestunud panna kokku erinevaid bände, et saata Virvelit elava muusikaga. Taavi arvestuse järgi on Virvelil olnud kokku üheksa saatebändi erinevas koosseisus.

Virveli ajaloo keerulisimaks ajaks oli koroonapandeemia, mille jooksul ei olnud võimalik korraldada tantsutreeninguid. Kindlasti on iga vabatahtlikkuse alusel tegutsev organisatsioon mingil hetkel mõelnud, kas me ikka elame üle selle pandeemia. Lisaks pandeemiale oli Virveli jaoks suureks väljakutseks ka meie juhendaja Ingrid Linnase kolimine tagasi Eestisse. Õnneks oli virvellaste tantsusoov siiski nii suur, et enamus tantsijatest leidis pärast pandeemiat tee tagasi tantsusaali ning me tegutseme edasi Mardi ja Nilsi juhendamisel, kel alati mõni hea tants varrukast võtta on.

Sügisel 2022 tuli vaikselt meie juurde ka Marleen Vaidla. Loodame, et tal jätkub soovi Virveliga koos tegutseda ja leida endas tantsurühma juhtimiseks vajalikku energiat ning rühmale uusi väljundeid.