1.–3. detsembril kohtusid Tallinnas välisministeeriumi ja Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) kutsel välismaal tegutsevate eesti meediaväljaannete juhid ja kaastegijad. Mul oli hea meel esindada Rootsis ilmuvat kakskeelset ajakirja Rahvuslik Kontakt ning suur rõõm oli kohtuda Kanada Eesti Elu, Ameerika Eesti Vaba Sõna, Saksamaa Eesti Rada, Venemaa Peterburi Teataja, globaalsete Estonian World, Estonian World Review, Global Estonians ning Austraalia Estonians in Australia tegijatega.
Kolmepäevane koolitus andis esiteks võimaluse üksteise meediaväljaandeid lähemalt tundma õppida ja arutleda jätkusuutlikkuse teemadel; teiseks kohtuda meediategijatega välisministeeriumis, Eesti Rahvusringhäälingus ja Presidendi kantseleis; kolmandaks saime e-Eesti Esitluskeskuses ja Rahvusvahelises Majas ülevaate, kuidas tutvustatakse Eestit ja milliseid tugiteenuseid pakutakse välismaalastele; ning neljandaks saime näha, kuidas on arenenud Põhja-Tallinnas Kopli piirkond ja Ülemiste innovatsioonilinnak. Kohtumine lõppes virtuaalfoorumiga Rakett 69 stuudios.
Taaskohtumisrõõm
Esimene koolituspäev algas juba kell 8.45 välisministeeriumis tervituskohviga. Nii tore oli taas kokku saada! Viimati kohtusime sama seltskonnaga „Infokanalid ja häälekandjad välismaal” võrgustiku arutelul 1. juulil 2019 ESTO-l Tallinnas Telliskivis.
Tutvumisringis saime teada, et Peterburi Teataja juured ulatuvad 1908. aastasse, kuid praegusel kujul ilmub leht 1999. aastast. Saksamaa ajaleht Eesti Rada ilmub 1945. aastast. 1949 hakkas ilmuma Ameerikas nädalaleht Vaba Eesti Sõna. Kanada ajaleht Eesti Elu tekkis aastal 2002, kui ühinesid nädalaleht Meie Elu ja kaks korda nädalas ilmunud Vaba Eestlane. Paberil ilmuv Rootsi ajakiri Rahvuslik Kontakt aastast 1957 kuulub nende vanade ellujääjate hulka. Nende kõrval on meediamaastikul üksnes digitaalses formaadis ilmuvad inglisekeelne Estonian World, erinevaid allikaid koondav Estonian World Review ning Marcus Kolga poolt loodud ja Integratsiooni Sihtasutusele edasi arendamiseks kingitud Global Estonian.
Nimetatud meediaväljaannete toimetajatega olid laua taga ka välismaal elavad eesti ajakirjanikud, kes erinevatele eesti meediaväljaannetele kaastööd teevad, kohalikus meedias ja võimukorides Eestit promovad või siis kohalikus seltsis estofiilidele Eestit tutvustavad. Kõige eksootilisem osaleja oli Austraalia eestlaste veebilehe toimetaja Kristi Barrow, kes pärast ajalehe Meie Kodu hääbumist sattus veebitoimetajaks, omades ise piiratud eesti keele oskust.
Pärast tutvumisringi andis Kristjan Kaldur Balti Uuringute Instituudist ülevaate Eesti väliskogukondade ja diasporaaliikmete uuringu tulemustest, mis sisaldas ka küsimusi, kuidas hoiavad eestlased välismaal end Eesti eluga kursis. (Vt uuringu kokkuvõte RK 2022 nr 241 lk 4.)
Kuidas eestlased välismaal saavad aidata kaasa Eesti julgeolekule?
Seejärel tegi kokkuvõtte julgeoleku olukorrast Kyllike Sillaste-Elling, Eesti välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna direktor. Kanadas sündinud, kasvanud ja koolis käinud ning lapsest saadik aktiivselt eestlaste kogukonnas kaasa teinud Kyllike on üks paljudest Eestisse kolinud globaalsetest eestlastest. Eesti välisministeeriumisse asus ta tööle juba 1996. aastal, et aidata kaasa Eesti Euroopa Liiduga liitumisele.
Kyllikesega kohtumiselt sai kaasa võetud tähtis sõnum – iga eestlane saab aidata kaasa Eesti julgeolekule, selgitades välismaal Eesti ajaloolisi kogemusi ja geograafilist asukohta. Eesti julgeolekule on esmatähtis ja eksistentsiaalne, et Ukraina võidab ja Venemaa kaotab selle sõja.
Tänu Euroopa Liidule ja NATO-le on Eesti julgeolek parem kui 1991, kuid 100% julgeolekut pole olemas. Meil on vaja suuremat liitlaste kohalolekut. Vaadake, kus me asume!
Ukrainat tuleb toetada kõiges, nii palju kui võimalik sõjaliselt, poliitiliselt (Ukraina toomine EL-ile ja NATO-le lähemale) ja majanduslikult (arengukoostöö, ülesehitus). Sellel talvel näeme energiakriisi mõju, kuidas läbi külma ja nälja püütakse kõigutada rahva usku oma riiki. Täna tunnetame, et sõda ei lõpe niipea. Ukrainale antav toetus peab olema pikaajaline ja jätkusuutlik. Venemaa peab oma tegude eest vastutama ja maksma sõjakuritegude eest. Meie jaoks on oluline – see ei tohi korduda!
Rääkides Venemaast peame olema selgesõnalised: Venemaa on agressor. Venemaa on riik, kes kuulub ÜRO julgeolekunõukogusse, aga ise rikub räigelt hartat. Üks osapool on otsustanud teist riiki rünnata ja siin ei saa olla juttu nende lepitamisest. Ukraina peab ise ütlema, millal ta on valmis maha istuma, ainult nemad peavad kehtestama rahu tingimused. Sõja lõpetamine ei ole meie kätes, aga saame Venemaad rahvusvaheliselt isoleerida ja sanktsioonidega mõjutada, et Venemaa ei saaks majanduslikult kasvatada eelarvet sõja pidamiseks. Neile, kes väidavad, et Venemaa on sõjaliselt nõrk ja ei kujuta enam ohtu, tuleb vastata, et me oleme seda kõike juba näinud ja Venemaa ei ole muutnud oma strateegilisi huve. Venemaal on soov muuta Euroopa julgeoleku arhitektuuri. Seni kuni Venemaal on sellised eesmärgid, ei saa rääkida Venemaa nõrkusest.
Eesti Rahvusringhääling
Esimese päeva pärastlõunal külastasime Eesti Rahvusringhäälingu uudistemaja, kus saime ETV uudistestuudios ja toimetuse töötoas aimu, kuidas sünnivad uudistesaated ühes moodsas digitaalses telestuudios. Ringkäiku korraldasid ja vestlust Eesti meediamaastikust juhtisid ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja Anvar Samost ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag.
Anvar Samosti sõnul on viimase kümne aastaga tõsise ajakirjanduse osatähtsus kasvanud. Eesti vaataja ja kuulaja on väga nõudlik. ERR-i ülesanne on hoida ajakirjanduse standardit kõrgel. Nii raadio- kui teleuudiste järgi on nõudlus suur. Kolm korda on kasvanud uudiste jälgimine veebis. ERR-i sisemine töö on strateegiliselt korraldatud nii, et kõikidele uudiste platvormidele (televisioon, raadio, veeb) on ühistoimetus. 2020. aastal avatud ERR-i uuel tasuta veebikanalil Jupiter (jupiter.err.ee) on 102 000 unikaalset iganädalast vaatajat. Jupiter koondab endasse parima sisu, mida ERR-il on pakkuda. Sealt leiab saateid, sarju, filme, dokfilme ning audiosisu kontsertidest kuuldemängudeni.
Küsimusele, kas ERR on huvitatud koostööst eesti meediväljaannetega välismaal, vastas Anvar Samost, et nad on huvitatud vaid professionaalsetest ajakirjanikest, kes sisu teevad. Väliskorrespondente on hetkel vaid kolm: Brüsselis, Washingtonis ja Riias. Kuna eestlased välismaal ei ole homogeenne grupp, siis on ka nende ERR-i poolt toodetava sisu tarbimine väga erinev. Samost oli nõus, et ERR-il on välismaal elavate eestlaste jaoks oluline eesti keele hoidmise roll.
Väärinfo levik Eestis
Ilmar Raagiga rääkisime aga hoopis desinformatsioonist Eestis. Tema sõnul on Eestisse suunatud info-operatsioone olnud vähe. Sputnik ja Russia Today töötasid paaris, kuid jäid lõpuni marginaalseks, võrreldes teiste meediakanalitega.
Vene kanalite kinnipanek ei vähenda desinformatsiooni hulka lähitulevikus nende sihtauditooriumis, kuid heidutab ja survestab Vene natsiidentiteedi seda osa, mis peab loomulikuks vägivaldset domineerimist. Meie sõnum peab olema, et me ei luba Eestis Ukrainas toimuva sõja õigustamist, rääkis Raag.
Raag selgitas, et levinud on väär ettekujutus, et vene kogukond Eestis vaatab kogu aeg Vene kanaleid. Uurimus näitas aga, et vene kogukond on killustatum kui eestlaskond. Umbes 30% on täiesti integreerunud, 40% meelsus ja identiteet on ähmane ning nad leiavad, et kõiges on süüdi Toompea. Eliidivastasus ei ole rahvusgrupi probleem, tõdes Raag. Peamiseks infoallikaks on Vene kanalid vaid 30 protsendile, kusjuures ollakse arvamusel, et kõik valetavad ja kogu aeg. Venekeelse ETV+ kanali tegemisel oli kaks suunda: rahvusvaheline vastupropaganda kanal või pakkuda kohaliku elu kohta käivat infot. Valik langes kohalikele uudistele. Nii tugevdame kogukonna tunnet, kinnitas Raag.
Uue suunana on Euroopa tasandil tähendatud Vene mõjuagentide koostööd paremkonservatiivsete liikumistega. See ei tähenda, et kõik EKRE sarnased liikumised oleks astunud Kremli teenistusse, aga taktikaliselt on leitud endale ajutiselt ühine eesmärk – Euroopa Liidu senise poliitika lõhkumine. Tunneme kohe ära, kui mõned poliittehnoloogid kasutavad meil Kremli jutupunkte. Meie ajakirjanduse ülesanne on sundida inimesi kriitiliselt mõtlema.
Raag tõi esile huvitava nüansi. Eestit on kaitsnud meie väike ja keeruline eesti keel. Keegi ei viitsi Kremlis seda tõlkida. Eestit ja Balti riike pole olemas suure Venemaa kui Mordori jaoks. Pakume Venemaale huvi üksnes NATO kontekstis.
Järgneb Rahvusliku Kontakti järgmises numbris.
