Teade riigitoetuse kaotamisest etniliste vähemuste keskorganisatsioonidele tuli kui välk selgest taevast. Olin just naasnud suvepuhkuselt ja 1. septembril andnud sisse toetusetaotluse koos mahuka revideeritud dokumentatsiooniga, kui lugesin 7. septembri valitsuse pressiteatest, et etniliste keskorganisatsioonide toetus suuruses 18,9 miljonit krooni suunatakse 2024. aastal hoopis efektiivsemasse integratsiooni.
„Rootsi on riik, mis on rajatud vabaühendustele, kuid integratsioonipüüdlused peaksid keskenduma tegevusele, mitte etnilisele päritolule. See puudutab raha, mida saab kasutada paremini, et murda sotsiaalset tõrjutust ja soodustada integratsiooni,“ ütleb tööturu- ja integratsiooniminister Johan Pehrson.
Tohoh! Kas tõesti on Rootsi Eestlaste Liidu liikmetel, kellest enamus on 1944. aasta paadipõgenikud ja nende järeltulijad, häda integratsiooniga? Kindlasti mitte! Nad on terve oma pika elu töötanud Rootsi riigi heaks ja hüvanguks, olles eeskujulikud integreerujad. Meie kogukonna ajakirja kakskeelsuse vajaduse tingib see, et paljud meie nooremad liikmed ei oska hoopis eesti keelt, aga rootsi keel on puhtalt suus.
Pehrsoni pressiteatega samal ajal tuli MUCF-i otsus, et venelaste keskorganisatsioonile antud riigitoetus nõutakse tagasi, sest nad tegelesid Vene propaganda levitamisega. Õige! Väga hea! Samal ajal on REL teinud aastaid kampaaniat Stop Nord Stream 2 ja juhtinud tähelepanu julgeolekuohtudele Läänemere piirkonnas. Oleme pidanud välisministritega kirjavahetust, korraldanud rahvusvahelisi konverentse ja demonstratsioone.
REL-il on raske mõista, miks oli vaja lõhkuda hästi toimivaid toetusskeeme, mis annavad riigile hea ülevaate etniliste vähemuste tegevusest ja võimaluse kasutada keskorganisatsioone partneritena valitsuse eesmärkide saavutamiseks.Targem olnuks karmistada nõudeid ja anda toetust vaid neile, kelle tegevus on kooskõlas Rootsi väärtushinnangute ja sihtidega.
Riigitoetuse kaotamisega saime valusasti pihta, sest see toetus moodustab REL-i eelarvest 50%. Erakorraline esinduskogu kogunes 25. novembril, et arutada olukorda ja võimalikke lahendusi, et REL-i büroo saaks jätkata olulist infotööd ja ajakiri Rahvuslik Kontakt ilmumist.
Vaatamata kõikidele raskustele hoiame ikka pilgu kaugusesse suunatult. Püüame üheskoos leida lahendusi ja teha tarku otsuseid, mis aitavad meie kogukonda ühendava keskorganisatsiooni hoida tormisel ajal nõtkena ja jääda püsima.
