Teisipäev, 1. august
Juba kella kümnest oli näha Värtahamneni sadamas Suvekodu lapsi, kes kannatlikult ootasid Suvekodu bussi. Lõpuks ta tuli – suur kahekordne Ekmani buss järelkäruga, et kõik asjad ikka ära mahuksid. Kella 11 paiku vuras buss pakkide ja lastega esmalt Cityterminali ja sealt juba kell 11.30 Jönköpingi suunas.
Kahe tunni pärast tehti söögipaus Herrbetas, kus võeti välja oma söögikotid ja kinnitati keha kodust kaasa pandud toiduga. Kell 14.30 jätkati reisi Suvekodusse. Lastele jagati kätte infokaustad, kus kõik kasulik laagriinfo kenasti sees seisab. Harjutati lipu langetamise laulu „Õnne, Eesti!” ja lipu heiskamise laulu „Eesti lipp”. Liiklus oli sellel aastal rahulik ja nii me saabusime Suvekodusse kell 16.30.
Enne saabumist korjati kokku laste telefonid, sest Suvekodu on teatavasti nutiseadmevaba. Telefonid saavad lapsed tagasi alles kodusõidupäeval. Nagu tõeline võõrutusravi – 11 päeva ilma nutitelefoni ja arvutita.
Suvekodu perenaine Lija Langerpaur ja mitmed teised juhid ootasid Metsakodus lapsi pikisilmil. Samaaegselt Stockholmi lastega saabusid ka lapsed Lõuna-Rootsist.
Kui buss oli hoovilt ära sõitnud, koguneti lipurivvi ja juhataja Sirle Sööt tegi lastele teatavaks, millises tares nad elavad, kellega tuba jagavad ja kes on nende toavanem(ad). Seejärel pakiti toavanematega kotid lahti ja tehti voodid õhtuks valmis.
Enne õhtusööki käidi üheskoos läbi laagripiirid, et oleks kõigile teada, kust enam kaugemale minna ei tohi. Pärast õhtusööki avasime Hiiemäel pidulikult Suvekodu. Juhataja pidas kõne, lauldi Metsakodu laulu Ivar Algvere saatel, tutvustati laagri personali, löödi kellatornis kella – 12 korda mõttelise palvega, et laagripere oleks hoitud kõik need 12 päeva. Laagritule süütasid kõige kauem laagris käinud lapsed – Emma Sulomägi, Erik Terask ja Simon Thulin, kes on käinud Suvekodus 2018. aastast. Traditsiooni kohaselt viidi laagrituli perenaisele kööki, et jaguks köögisoojust kogu laagriajaks.
Laagrilipu langetasid vihmas laagri kõige pikem tüdruk Adele Pajusalu ja kõige pikem poiss Erik Rehbinder. Kui lapsed olid hambad pesnud ja pugenud vooditesse, läksid toavanemad neile raamatut lugema. Laager uinus sügavasse unne. Vihma kallas kui oavarrest.
Kolmapäev, 2. august
Hommikul kell 7 sadas veel vihma ja juhataja otsustas äratuse lükata tunni võrra edasi. Nii ärgati alles hommikul kell 8. Jooksufännidel oli võimalus teha üks pikem jooksuring, teised võimlesid hoovil Stockholmi Eesti Kooli kekaõpsi Kenno Kornaki juhendamisel.
Päevakorrapidajateks olid Oscar Magnell ja Ron Robin Ots. Lipu heiskasid Maria Juks ja David Eklund.
Pärast hommikusööki koristasid lapsed oma toad. Kuna see oli esimene kord, siis toajuhid aitasid veidi kaasa, et näidata, kuidas tuba peab korras olema. Tubade kontrollis said kõik toad 6 punkti ehk siis maksimumi võimalikust.
Esimeseks tegevuseks oli Mart Nymani juhendusel tuleohutusharjutus ja kriisiplaani läbi harjutamine, et kogu laagril oleks selge, kuidas käituda, kui peaks juhtuma õnnetus. Kõik toad sooritasid harjutuse eeskujulikult.
Enne lõunasööki jõudsime alustada ujumistestidega, tutvumismängude ning tubade siltide joonistamisega. Toad said selle aasta teemast „Ajamasin” inspireeritud nimed: Oleviku tuba, Planeetide avastajad, Mõisaprouad, Robotid, Viikingid, Kerese tuba, Dinosaurused, Kalevipojad, Suure paugu tuba, Hipide tuba, Jääaja tuba, Metsavennad, Naisõiguslased.
Lõunasöögiks oli Lija valmistanud hautatud sinki keedukartulite ja värske salatiga. Prae juurde saab alati ka Eestist toodud musta leiba. Pärast lõunasööki oli vaikne tund. See on aeg, mil lapsed saavad rahulikult omaette olla, lugeda, kirjutada kirju, mängida vaikselt oma toas lauamänge.
Telefoni järjekord oli täna pikk. Hilda Seim oli vabatahtlik telefoniadministraator, kes jagas järjekorranumbreid ja võttis stopperiga aega, et ikka kõik soovijad saaksid rääkida. Pärastlõunal jätkati varasemaid tegevusi, lisandus keelemäng eesti keele harjutamiseks ja mitmesugused pallimängud.
Ooteks küpsetasid Luule ja Taave minipizzasid, mille kõrvale pakuti mahla ja apelsine. Õhtusöögiks oli püti-panna praetud munade ja punase peediga.
Õhtul andis vahelduv vihmasadu ometigi järele ja kasutasime võimalust teha lõket. Laulsime lõkke ääres vanu Suvekodu laule Ivar Algvere ja Mart Nymani juhendamisel. Pärast lõkkeõhtut langetasid Astrid Massa ja Rasmus Tammeveski lipu, lauldes „Õnne, Eesti”. Korrapidajad tänasid kõiki lapsi ja juhte päeva eest ning laager sättis end unele.
Neljapäev, 3. august
Oli järjekordne vihmane ilm ja laager äratati veidi hiljem, kell 8. Jooksusõbrad läksid pikale jooksurajale, ülejäänud laager tegi hommikvõimlemist hoovil. Kuna ujumistestid olid tehtud, siis hommikujooksjad said pärast jooksmist ujuma.
Lipu heiskasid Emelie Viira ja Anton Bruhn. Korrapidaja Angelica Suiste tervitas lapsi ja saatis nad laudade kaupa hommikust sööma.
Pärast tubade koristust õnnitlesime sünnipäeva puhul meie köögiabilist Luule Maria Eggertsen Tederit lillede, õnnitluskaardi ja lauluga. Vihma valas ladinal.
Esimese tegevusena alustati selle aasta meenete tegemist Siiri Paasma juhendamisel. Sellel aastal valmisid meenetena kaunid ajarännaku suled vanade teksapükste riidest. Iga töö on unikaalne kunstiteos, mille lapsed saavad viimasel õhtul koos diplomiga koju kaasa.
Samal ajal, kui üks grupp meisterdas meeneid, õppisid teised tantsimist. Kolmandaks paralleelseks tegevuseks oli sõlmede õpituba Ränikülas. Omandatud põhiteadmisi sai kohe rakendada silla ehitamisel.
Lõunasöögiks oli Lija valmistanud hakklihakastet ning spagette porgandi- ja kapsasalatiga. Ooteks oli Luule küpsetanud oma sünnipäeva puhul tervele laagrile kohupiimakooki.
Pärastlõunal toimus orienteerumisvõistlus. Lapsed orienteerusid kaardi järgi ja pidid leidma üles kuus kontrollpunkti. Suurtest poistest said parima tulemuse Rasmus Tammeveski ja Elias Haglund. Suurtest tüdrukutest said parima tulemuse Hilda Seim, Agnes Schmidt, Hella Eggertsen Teder, Liisa Männiste ja Sandra Thulin, kes leidsid kõik kuus punkti üles. Lisaks leidsid kõik kuus punkti üles väikesed tüdrukud Anna Juks, Ella Terask, Marlén Kadak Kramer ja Emily Rooallik. Autasuks anti parimatele orienteerujatele Mesikäpa kommi.
Lisaks tehti algust Suvekodu suveteatri ettevalmistusega. Lavastaja Sirle Sööt tutvustas selle aasta teatritükki, milleks on „Kardemoni linna rahvas ja röövlid”. Nii tore, et näitlemishuvilisi on palju. Rollide jagamine oli paras väljakutse.
Õhtusöögiajaks jäi vihm järgi ja päike tuli välja. Päevane vihm oli õnneks soe ja kõikidel lastel olid vihmariided seljas. Me lihtsalt ei lasknud vihmal oma tuju rikkuda.
Õhtuhämaruses avas uksed kultuurikohvik, kus muusikat valis DJ Ivar Algvere. Värviliste tulede säras said lapsed oma sõpradele kirju kirjutada.
Lipu langetasid Karolina Sand ja Elias Haglund. Enne uinumist loeti sõpradelt ja salajastelt kirjasõpradelt saadud kirju. Kui need said loetud, hakkasid toavanemad lastele raamatut lugema.
Reede, 4. august
Vihmasadu oli järele jäänud ja laager ärkas tavapärasel ajal – kell 7.30. Terve laager läks hommikujooksule ja soovijad pärast seda ujuma.
Lipu heiskasid Linda Tillberg ja Erik Terask. Seejärel saatsid korrapidajad Remy Martiin Ots ja Oliver Baumann lapsed hommikusöögile.
Oli saunapäev. Saunamees Mart Nyman oli juba varahommikul alustanud sauna kütmisega. Sauna eesruumis kõlas raadiost klassikalise muusika kontsert ja korstnast tuli meeldivat sauna kütmise lõhna. Vabatahtlikud lapsed käisid metsast kaseviha materjali toomas ja nii valmisid ka värsked saunavihad.
Kui ühed lapsed käisid saunas, meisterdasid teised meeneid, kolmandad maalisid, neljandad käisid kalal. Päev läbi toimus mitmesuguseid mänge. Päike paistis ja kõigil oli selle üle erakordselt rõõmus meel.
Lõunaks pakkus Lija lastele kana-klimbisuppi. Ooteks oli saiavorm piimaga. Õhtusöögiks oli hakkpihviga burgerid. Kui ka juhid olid õhtust söönud, algas diskoõhtu. Lapsed olid saanud juba päeval kirjutada oma soovilaulud paberile ja nii kõlas muusika nende valikul.
Pärast diskot langetasid lipu Melissa Adamson Tress ja Hannes Hasselblad. Kell 22 olid ka kõik suured lapsed oma tubades ja teki all. Toavanemad lugesid neile unejuttu ja seejärel läksid järgmist päeva planeerima.
Laupäev, 5. august
Oli ilus sademeteta hommik. Laager äratati kell 7.30. Enamus laagrist käis hommikujooksul, teised võimlesid hoovil.
Lipu heiskasid Emma Sulomägi ja Tom Tiiman. Korrapidajaks oli Olivia Murphy.
Laager soovis palju õnne sünnipäevaks Rasmus Lindvallile, kes sai 13-aastaseks. Traditsiooni kohaselt visati sünnipäevalaps Rasmus vette.
Päeva tegevuseks oli päevaluuremäng „Ajamasin”. Lapsed olid jagatud seitsmeks meeskonnaks, kes matkasid läbi metsa ja üle põldude, läbides 15 punkti Eesti ajaloos.
Metsakodu muuseumis aitas professor Baumann lapsed ajamasinasse ning esimesena peatuti aastas 1217, Madisepäeva lahingus langenud muistse vabadusvõitleja Lembitu linnuses. Sealt edasi liikus pool grupist kloostrisse, teine selgeltnägija juurde. Keskajas aidati soo serval valmistada katku ravimit. Rootsi kuningal aidati köidikutega päästa koske kukkunud kaaslane. Saksa ülemvõimu ajal tuli saksastada oma perekonnanimed. Eesti iseseisvumisel õpiti tundma „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”. Metsas satuti metsavendade punkrisse ja põgeneti NKVD eest. Hea veskipere aitas lastel põgeneda läbi raudse eesriide Rootsi. Eesti taasiseseisvumisel aidati defitsiidi ajal taimset sinist värvi koguda Eesti lippude tootmiseks. Mustikaid oli sellel aastal erakordselt palju. Rännati läbi laulvast revolutsioonist ja aidati Soomes tööl käival kalevipojal maja ehitada. Kaasajas kohtuti häkkeriga, kellel oli lastele pakkuda põnev koodilahendusülesanne. Ajarännaku teekond lõppes samas kohas, kus algas, ning professor aitas lapsed kaasaega tagasi. Matkamiseks oli suurepärane vahelduva pilvisusega soe suveilm.
Ooteks oli Ivar valmistanud šokolaadi-kookospalle. Õhtusöögiks oli seapraad kartuli ja värske salatiga.
Pärast õhtusööki istusime lõkke ääres ja laulsime vanu lõkkelaule. Lõkke ääres toimus ka päevaluuremängu võitjate autasustamine. Päevaluuremängu võitis meeskond nr 7, koosseisus Tom Tiiman, Emily Rooallik, Maria Juks, Agnes Schmidt, Amanda Hasselblad, Heidi Villberg, Max Baumann ja Johannes Pruss. Võitja meeskonnal oli parim meeskonnatöö, kõige rohkem punkte ja reisil kogutud „valuutat”. Kõik meeskonna liikmed said autasuks Eesti komme.
Lipu langetasid Mirtel Taba ja Rasmus Lindvall. Laager uinus sügavalt pärast pikka matkapäeva ja õhtust raamatulugemist.
Pühapäev, 6. august
Kasutasime võimalust nautida päikeselist hommikuilu ja nii me jooksime lühemat ja pikemat ringi ning tegime pärast jõuharjutusi.
Lipu heiskasid Amanda Hasselblad ja Leonardo Rego. Korrapidajateks olid Markus Piotrowski ja Johan Stenquist. Pärast hommikusööki ja tubade koristamist läksid ühed lapsed jalgpalliplatsile jalkat mängima, teised aga metsa lipuvargust mängima.
Lõunasöögiks oli kala värske salatiga. Ooteks oli rullbiskviit vahukoore ja laste endi korjatud mustikatega.
Noorjuhtidel Axel ja Oliver Baumannil oli 18. sünnipäev. Laager õnnitles sünnipäevalapsi ja viskas kaksikud 18 korda õhku. Axel visati ka kombe kohaselt vette. Oliver sellel korral ei soovinud vette minna, sest ta oli eelmisel päeval kukkunud vette koos sünnipäevalapse Rasmusega.
Pärastlõunal hakkaski sadama. Siis jätkati tubaste tegevustega. Ühed läksid tantsima, teised joonistama, kolmandad püssi laskma. Jätkati näidendi lugemist. Räniküla tares oli regilaulu õpituba. Laulmise pauside ajal kuulati paduvihma krabinat katusel.
Pärast õhtusööki algas filmiõhtu, kus esimesena vaadati Ivar Algvere ja Siiri Paasma lustakat tummfilmi „Botik”, kus mängisid Tom Tiiman, Erik Terask, Jaan Esken Gomez ning Hilda Seim. Film oli erakordselt naljakas! Filmi esilinastusel oli režissöör Algvere koos produtsent Paasmaga ka isiklikult kohal. Pärast vaatasime Eesti Televisiooni värsket noortesarja „Homme põgeneme”, kus tegevus toimub ühes viikingiteemalises lastelaagris Eestis.
Lõi välku ja müristas, vihma sadas kui oavarrest. Lipu langetasid Marléne Kadak Kramer ja Benjamin Viira. Lipurivist mindi hambaid pesema ja kohe voodisse. Õnneks jäi äike järele, aga vihma kallas terve öö.
